21/05/2025
SIGMA POISS – Teate küll seda laulu😀
lihtsalt trend või pehme mõjutus meie laste mõttemaailmas?
Hiljuti jäi mulle silma Eesti Ekspressis artikkel, kus räägiti laulust “Sigma Boy” – esitajateks kaks umbes kümneaastast tüdrukut, kes laulavad sellest, kuidas kõik tüdrukud tahavad “sigma poissi” ja kuidas üks neist soovib tema… pisaraid.
Jah, sa lugesid õigesti.
Pisaraid.
Tegelikult on see laul päris hoogne ja TikTokis kõlab ta nagu üks suvine “viral” hitike. Aga kui kuulata sõnu – siis tekib tahtmine korraks laagritule juurest eemale kõndida ja mõelda: kas see ongi see, mida meie lapsed tänapäeval neelavad?
⸻
KammiMammi mõttepaus
(enne kui me hakkame punuma või pihku itsitama):
• Miks peab poiss olema sigma – st ülbe, eemalolev ja emotsioonitu – et teda peetaks “väärtuslikuks”?
• Miks õpetatakse tüdrukule, et ta on “võitja” siis, kui ta poisil südame murrab?
• Ja kellele on vaja Bentleysid ja Bitcoine, kui meil on sõprus, telgid ja turvaline laagriõhtu lõkkel?
⸻
Mõju on olemas – olgu ta nähtamatu või mitte
Sellised laulud võivad tunduda süütud.
Aga nad kujundavad väärtusi.
Kui noor inimene kuuleb korduvalt, et “väärtuslik on see, kes ei näita tundeid ja kelle järele joostakse”, siis see salvestub. Nagu puuleht, mis jääb mudasse – märk jääb maha.
Meie, kasvatajad, vanemad ja juhendajad – meie roll on see mudane leht vahepeal ära pühkida ja aidata lapsel vaadata teistmoodi.
⸻
KammiMammi küsib siiralt:
• Kuidas sina seletaksid lapsele, kes on sigma poiss?
• Kas see laul on lihtsalt “viisijupp” või midagi, mis peaks meid täiskasvanutena veidi muretsema panema?
• Mida sa arvad, kui lapsel on peas pigem “kõrvaklapid ja loosungid”, mitte küsimused ja mõtlemine?
⸻
Pildi paneme ka juurde – sest mõtted jäävad paremini meelde, kui kolpa kaunistab väike värviline klappidega luukere.
Ja noh, natuke nalja peab ju ka saama. Lõkkelaagris on kõik lubatud – kui see kasvatab südant, mitte ainult rütmitunnet
