Estoonlased maskiga ja maskita

Estoonlased maskiga ja maskita Rahvusooper Estonia mitmekülgse ja rikkaliku ajaloo laiemaks tutvustamiseks

Täna tähistab väärikat juubelit laulja (sopran) ja pedagoog Evi Vanamölder, kes on Estonia teatri laval astunud üles Den...
12/06/2026

Täna tähistab väärikat juubelit laulja (sopran) ja pedagoog Evi Vanamölder, kes on Estonia teatri laval astunud üles Denise`i rollis Florimond Hervé operetis „Mam`zelle Nitouche“ (1966) ja Gildana Giuseppe Verdi ooperis „Rigoletto“ (1969).

Evi Vanamölder (aastani 1970 Roose) lõpetas 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Linda Sauli klass) ning ta on täiendanud end kammerlaulu alal Moskva Gnessinite-nimelises Muusikapedagoogika Instituudis (1982, juhendaja Zara Doluhhanova) ja Leningradi konservatooriumis (1987, juhendaja Kira Izotova) ning vokaalpedagoogika alal Riia konservatooriumis (1987, juhendaja Kārlis Zariņš).

Aastatel 1969–1992 oli Evi Vanamölder Vanemuise solist ning ta on töötanud 1974–2006 ühtlasi pedagoogina ja aastast 1989 Tartu Rahvaülikooli lauluõpetajana.

Täna möödub 120 aastat tenor Felix Juhandi (12. juuni 1906 – 21. november 1975) sünnist, kes laulis aastatel 1949–1965 E...
12/06/2026

Täna möödub 120 aastat tenor Felix Juhandi (12. juuni 1906 – 21. november 1975) sünnist, kes laulis aastatel 1949–1965 Estonia ooperikooris ja astus üles ka solistirollides.

Felix Juhandi õppis laulmist Tallinna Konservatooriumis Emmeline Hellmanni, Ludmilla Hellat-Lemba ja Aleksander Arderi juures.

Aastatel 1923–1928 ja 1931–1940 töötas Felix Juhandi Tallinnas arveametnikuna, 1940–1941 Draamateatri ja Tallinna Konservatooriumi juures tegutseva kunstiansambli solistina, 1942–1944 vabakutselisena ning 1944–1949 Filharmoonia solistina.

Täna möödub 125 aastat ameerika helilooja Frederick Loewe (10. juuni 1901 – 14. veebruar 1988) sünnist, kelle muusikal „...
10/06/2026

Täna möödub 125 aastat ameerika helilooja Frederick Loewe (10. juuni 1901 – 14. veebruar 1988) sünnist, kelle muusikal „Minu veetlev leedi“ on Estonia teatri lavale jõudnud kahel korral – aastatel 1963 ja 2008. See oli üldse ka esimene Estonia teatri lavale jõudnud muusikal.

Frederick Loewe (õige nimega Friedrich „Fritz“ Löwe) nägi ilmavalgust Charlottenburgis Berliinis ning tema isa oli juudi päritolu operetilaulja, kes muuhulgas laulis ka Danilot Franz Lehàri opereti „Lõbus lesk“ 1906. aasta Berliini lavastuses.

Frederick Loewe kõige kuulsamaks muusikaliks on kindlasti „Minu veetlev leedi“, millest on valminud lugematu arv lavaversioone ning 1964. aastal ka suurejooneline filmivariant Audrey Hepburniga peaosas.
Kahjuks ei saanud Eliza Doolittle`i rolli kinolinal kehastada selle lavalaudadel esimesena kuulsaks teinud Julie Andrews, keda loeti filmi jaoks mitte eriti fotogeeniliseks. Seevastu sai ta nimiosa Walt Disney filmimuusikalis „Mary Poppins“ (1964), mis jõudis kinolinale „Minu veetleva leedi“ filmiversiooniga ühel ajal, pälvides selle osatäitmisega ka Oscari auhinna parima naispeaosa kategoorias. Auhinnast jäi ilma Eliza Doolittle`id filmis mänginud Audrey Hepburn, kelle eest laulis muusikalise partii sisse Marni Nixon.

Veidi vähem tähelepanu on pälvinud Frederick Loewe muusikalid „Brigadoon“ (1947; filmiversioon 1954), „Paint Your Wagon“ (1951) ja „Camelot“, mis esietendus 1960. aastal New Yorgi Majestic Theatris ning mille aluseks on kuningas Arthuri ümarlaua lood. Samuti on ta kirjutanud muusika 1958. aastal esilinastunud filmistuudio Metro-Goldwyn-Mayer filmile „Gigi“. Kõik koostöös laulusõnade autori Alan Jay Lerneriga.

Täna, 130 aastat tagasi, nägi Pärnumaal Tali vallas ilmavalgust oboemängija Heinrich Sepp (9. juuni 1896 – 23. aprill 19...
09/06/2026

Täna, 130 aastat tagasi, nägi Pärnumaal Tali vallas ilmavalgust oboemängija Heinrich Sepp (9. juuni 1896 – 23. aprill 1985), kes lõpetas 1932. aastal Tallinna Konservatooriumi (Mihhail Prokofjevi klass) ning mängis aastatel 1918–1920 ja 1921–1927 sõjaväeorkestrites ning töötas 1927–1969 Estonias (1924–1927 oli orkestri kontsertkoosseisu lisajõud).

Foto: Eesti Entsüklopeedia

Täna, 135 aastat tagasi, nägi Indiana osariigis Perus ilmavalgust ameerika helilooja Cole Porter (9. juuni 1891 – 15. ok...
09/06/2026

Täna, 135 aastat tagasi, nägi Indiana osariigis Perus ilmavalgust ameerika helilooja Cole Porter (9. juuni 1891 – 15. oktoober 1964), kelle muusikalidest on Estonia teatri lavale jõudnud „Suudle mind, Kate“ (1966 ja 1992 [esitati Tallinna Linnahallis]) ning „Can-Can“ (1993).

Cole Porter oli päratult rikas. Tema vanaisa peeti üheks rikkamaks meheks Ühendriikides, kellele kuulusid Lääne-Virginia söekaevandused ja metsad.
Tänu oma suurele varandusele elas Cole Porter tõeliselt luksuslikku elu, korraldades b***e oma Veneetsia palees, võõrustades kuulsusi oma Pariisi majas, korraldades Riviera häärberis dineesid aristokraatidele või lihtsalt seilates oma jahiga ookeanil. Oluline oli vaid see, et iga järgnev üritus oleks veel luksuslikum, kui eelmine.
Huvitav on aga see, et vaatamata oma tormakale ja priiskavale elustiilile leidis ta piisavalt aega, et tegeleda ka muusikaga, jättes maha heliloomingu pärandi, mille tõttu võib teda nimetada üheks viljakamaks heliloojaks ameerika muusikamaailmas.

Ning ehkki Cole Porter oli abielus endast 8 aastat vanema rikka autovabrikandi lesega ja lasi end tihti pildistada kaunite naiste seltskonnas, on üldteada fakt, et tegelikult oli ta hoopis homoseksuaalsete kalduvustega.

1937. aastal juhtus Cole Porter`iga ratsutamise ajal õnnetus. Ta kukkus ja murdis oma jalaluud mitmest kohast, vigastades samaaegselt ka närve. Mitu aastat oli ta sunnitud viibima haiglaravil ning järgneva paarikümne aasta jooksul tehti talle kokku 34 operatsiooni, ent sellele vaatamata 1958. aastal amputeeriti tal üks jalg. Kõige selle tagajärjel sai Cole Porter`ist ratastooli invaliid ning see mõjus loomulikult laastavalt ka tema närvisüsteemile ning ta oli muuhulgas üks esimesi, kelle peal katsetati elektrišoki teraapiat.

Täna tähistab oma 55. sünnipäeva üks alati väga ettevõtlik ja hakkaja mees –  Erki Peinar (8. juuni 1971), kes laulis aa...
08/06/2026

Täna tähistab oma 55. sünnipäeva üks alati väga ettevõtlik ja hakkaja mees – Erki Peinar (8. juuni 1971), kes laulis aastatel 1991-1993 Estonia ooperikooris.

Erki Peinar on lõpetanud Muusikaakadeemia ning töötanud 13 aastat digiagentuuris ADM, 3,5 aastat loovjuhina meediaagentuuris MediaCom, arendanud turundusspetsialistina LaitseRallyParki ning on tegev turundusagentuuris Louder ja MotoNostalgia.

„Mis on see, mida me otsime? Kõik inimesed peegeldavad maailma. Ühtedel on rohkem andi ennast kujutava kunsti alal välje...
08/06/2026

„Mis on see, mida me otsime? Kõik inimesed peegeldavad maailma. Ühtedel on rohkem andi ennast kujutava kunsti alal väljendada – teistel on huvitav vaadata, kuidas tema värve ja vormi tajub; mõnel on jälle väga hea sõnakäsitlus – teistele pakub huvi, kuidas ta oma raamatuis maailma reflekteerib; kolmandale on antud absoluutne kuulmine ja ta oskab oma emotsioone anda edasi viiulipoogna või klaveriga… Meile on tähtis, et see, mis toimub tulevase näitleja sisemuses, väljenduks võimalikult kohaselt tema välimuses. Kehas, näos, hääles – tema instrument on tema ise.“
Nõnda on rääkinud intervjuus Ardo Kaljuveele 2. detsembril 2006. aastal lavastaja ja teatripedagoog Ingo Normet (8. juuni 1946 – 8. september 2022), kes on Estonia teatris 1996. aastal lavale toonud muusikali „Hallo, Dolly!“ ning kelle sünnist möödub täna 80 aastat.

Leo Normeti ja Dagmar Normeti poeg Ingo Normet lõpetas 1969. aastal draamalavastaja erialal GITIS-e (juhendaja Anatoli Efros) ning õppis aastatel 1981–1984 Leningradi Riikliku Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudi assistentuuris.

Aastatel 1969, 1970–1973 ja 1974–1982 töötas Ingo Normet Endlas lavastajana ning 1982–1991 peanäitejuhina ja juhendas 1977–1979 koos Linda Rummo ja Aarne Ükskülaga Endla õppestuudiot.

Ta on töötanud ka Tallinnfilmis režissöörina, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli õppejõuna (1990–1994 ja 1996–2008 kursuste juhendaja, 1995–2011 juhataja, aastast 1996 professor, aastast 2011 emeriitprofessor), õpetanud külalisena Eesti Kunstiakadeemias ning Soome, Saksamaa, Belgia, Kreeka ja Suurbritannia teatrikoolides ning korraldanud eraviisil kursusi eneseväljenduskunsti alustest, kirjutanud lastenäidendeid ja teatriteoreetilisi artikleid ning koostanud raamatuid.

Aastatel 1986–1991 oli Ingo Normet Eesti Teatriliidu juhatuse sekretär ja hiljem konsultant erialakirjanduse väljaandmisel, Eesti Lavastajate Liidu asutajaliige (1992) ja 1992–1995 esimees ning 1991–2016 Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu aseesimees.

Ingo Normet oli abielus aastatel 1967–1973 Kaarin Raidiga ja aastast 1974 Tiia Kriisaga.

Täna tähistab oma 65. sünnipäeva puhkpilliorkestri dirigent, metsasarvemängija ja pedagoog Harry Illak (7. juuni 1961), ...
07/06/2026

Täna tähistab oma 65. sünnipäeva puhkpilliorkestri dirigent, metsasarvemängija ja pedagoog Harry Illak (7. juuni 1961), kes mängis aastatel 1993–2004 Estonia teatri orkestris metsasarve.

Harry Illak lõpetas 1978. aastal Tallinna Lastemuusikakooli metsasarveerialal (Aleksander Aleksejevi klass), 1993. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna (puhkpilliorkestri dirigeerimise Ahti Räästa ja metsasarve Kalmer Kiige klassis) ning 2004. aastal samas magistrantuuri multimeedia õpisüsteemide erialal (juhendaja Jaak Henno).

Aastast 1994 on Harry Illak olnud ühtlasi Tallinna Ülikooli dirigeerimise ja teoreetiliste ainete õppejõud ja aastatel 1998–2004 kultuuriteaduskonna prodekaan. Ta on töötanud aastatel 2004–2015 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias (2004–2005 kultuurhariduse osakonna juhataja, 2005–2015 Kultuuriakadeemia õppedirektor) ning juhatanud 1991. aastast puhkpilliorkestreid Harjumaal, 1993–2003 Saue Gümnaasiumis, 2004–2008 Tallinnas Nõmme ja 2004–2007 Viljandi Muusikakoolis, 2005–2013 Vabariiklikku Orkestrijuhtide orkestrit ja 2003–2014 Viljandi Linna Noorte Sümfooniaorkestrit.

Ühtlasi on Harry Illak olnud 1995. aastal Gaudeamusel, 1998. aastast koolinoorte ja 2009. aastast üldlaulupeol puhkpilliorkestrite üldjuhte ja 2005. aastast Eesti Kooriühingu puhkpilliorkestrite mentor.

Foto: Elmo Riig. Sakala

Täna, 165 aastat tagasi, nägi Viinis ilmavalgust teatrikunstnik Franz von Bazan (4. juuni 1861 ‒ surmaaeg teadmata), kes...
04/06/2026

Täna, 165 aastat tagasi, nägi Viinis ilmavalgust teatrikunstnik Franz von Bazan (4. juuni 1861 ‒ surmaaeg teadmata), kes maalis eelmise sajandi algusaastatel põhidekoratsioone Estonia teatrile.

Franz von Bazan (õieti Bannitzer, ka Bazzan) õppis aastatel 1881‒1884 Viini Kunstiakadeemias professor Gripenkerli juures maali.

Aastast 1901 töötas ta Tallinna saksa teatri juures. 1902. aastal avas ta Tartus oma Ateljier für Theatermalerei und Bühnenbau, kus valmistas 1905. aastal uuele Vanemuisele lavatehnilised joonised ning tegi Karl Menningu juhendamisel teatrile esimesi dekoratsioone. Tema ateljees töötasid ja õppisid eesti esimesed teatrikunstnikud Eduard Poland ja Aleksander Tuurand.
1907. aastal suundus Franz von Bazan Berliini.

Fotol Franz von Bazan perekonnaga

Fotograaf: Heinrich Riedel

Täna tähistab oma 55. sünnipäeva näitleja Sepo Seeman (30. mai 1971), kes on Estonia teatri laval teinud kaasa muusikali...
30/05/2026

Täna tähistab oma 55. sünnipäeva näitleja Sepo Seeman (30. mai 1971), kes on Estonia teatri laval teinud kaasa muusikalides „Irma“ (1999), „Sugar“ (2000) ja „Karlsson katuselt“ (2015).

Haapsalust pärit Sepo Seeman lõpetas 1993. aastal näitejuhtimise erialal Tallinna Pedagoogikaülikooli ning on aastast 1993 Endla teatri näitleja.
Ta on mänginud filmides, teleseriaalides ja kuuldemängudes, juhtinud telesaateid ning laulnud ansamblites Liepaja, Kuldne Trio ja Kala.

Intervjuus Andres Ojale Vikerraadio saates „Heli nälg“ (25. mai 2023) on Sepo Seeman pajatanud, et lapsepõlves unistas ta hoopis meremehe ametist: „Mu onu Jaanus oli meremees ja see tundus äge amet olevat. Näiteks terendas võimalus pääseda välismaale. Aga onu ütles mulle, et ära sina küll unista meremeheametist – ju ta nägi ära, et mul pole seda soolikat.“ Aga kihk mere järele on Sepos siiani alles.

Samast intervjuust saame teada, et nooruses tegeles Sepo Seeman ka vehklemisega, jõudes koguni Nõukogude Liidu meistersportlase tiitlini. „See polnud tollal üldse keeruline – käisid märkmikuga ringi ja kogusid allkirju, keda sa võitsid, kas meistersportlase kandidaati või meistersportlast ennast,“ tõdedes samas, et vastaseid oli siiski vaja võita. „Tuli täita norm ja saidki. See pole ärplemist väärt, aga kõlab uhkelt.“

Address

Tallinn

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Estoonlased maskiga ja maskita posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Establishment

Send a message to Estoonlased maskiga ja maskita:

Share