Sirje Runge

09/02/2026

Möödunud nädalal pälvis Sirje Runge Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti valdkonna elutööpreemia – tunnustusena tema märkimisväärse panuse eest abstraktse maalikunsti keele avardamisse ja rikastamisse. Kuni 22. veebruarini on Kai kunstikeskuses võimalus veel külastada ka näitust „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“.

Foto: Rauno Volmar / Delfi Meedia

03/11/2025

Sirje Runge käis möödunud nädalal külas saates Plekktrumm, kus muu hulgas juttu valgusest ja vabanemisest, aga ka kunsti õpetamisest ja põrandaalusest kultuuriskeenest seitsmekümnendatel. Järgi saab vaadata Jupiterist.

Sirje Runge. Enne suure pimeduse saabumist on sügis täis värve ja valgust. Miks on värvide tundmine oluline ja kuidas liikuda sisemise valguse suunas? "Plekktrummi" külaline on kunstnik Sirje Runge, kelle tööd on väljas äsja avatud suurel isikunäitusel. Saatejuht Joonas Hellerma, toimetaja...

17/10/2025

Kai kunstikeskuses avati mastaapne näitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“, mis on avatud kuni 22. veebruarini 2026, kolmapäevast pühapäevani kell 12–18.

Näitus vaatleb Eesti 20. sajandi teise poole kunsti keskse figuuri Sirje Runge (snd 1950) loomingut läbi viie aastakümne, jälgides tema elukestvat teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel, alates varastest geomeetrilistest katsetustest kuni hilisemate suuremahuliste teosteni. Näituse kuraator on Mėta Valiušaitytė (FR/LT).

Külasta näitust ja loe selle nädala Ekspressist ka Areeni kaanelugu Sirjega!

Reedel Kai kunstikeskuses näituse avanud kunstnikuga vestleb Peeter Kormašov.

30/03/2025

Kui kaua laguneb üks maal? Sellele küsimusele ei tea keegi vastust, aga esimesed kevadised päikesekiired on tunginud läbi Sirje Runge installatsiooni "Suur Armastus / Kaunis Lagunemine". Külasta Eesti Vabaõhumuuseumis Aarte talu taguses kivikülvis.

13/12/2022

Täna külastas Vabaõhumuuseumis Sirje Runge installatsiooni “Suur Armastus / Kaunis Lagunemine” Eesti president Alar Karis. Juba teisele talvele vastu minev kümnemeetrine õlimaal seisab endiselt tormituultele vastu ja ei ilmuta veel loodusele allavandumise märke.

09/02/2022

Sirje Runge “Suur Armastus / Kaunis Lagunemine” on Vikerkaare 2022. aasta esimese numbri kaanel. Installatsioonist kirjutab ajakirja kunstiloos Eda Tuulberg.

04/10/2021

Ilus koht suudlemiseks

01/10/2021

Pealtnägija murdis käesoleval nädalal mitmes mõttes tavasid, kellest ja millest televisioonis harjumuspäraselt kõneldakse ning tõi kõige magusamal eetriajal ekraanile kunstniku ja vana naise ning tõstatas teemadena vananemise, depressiooni ja surma.

21/09/2021

Raul Meel intervjuus Sirbile: "Vaimustava juhatuse oma loomingulise tee võimalikuks lõpetamiseks, kuhjunud kunstiteoste pärandiprobleemide vähemalt osaliselt, oletatavalt üsna valdavalt ette ärahoidmiseks osutas äsja üks targim eesti kunstnik Sirje Runge: ta annetas oma elutöö, oma suurmaali looduse toimumisse nii, et kunstihuvilised maali kõdunemisele saavad kaasa elada, kui soovivad." Intervjuud loe Sirbi kodulehelt: https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/armastage-kui-suudate/

07/09/2021

Otseülekannet Sirje Runge installatsioonist "Suur Armastus / Kaunis Lagunemine" saab vaadata jätkuvalt Youtube'ist, kust on muide võimalus vaadata ka tagasiulatuvalt 12 tunni salvestust: https://www.youtube.com/watch?v=6GZCvlf0Rfg

07/09/2021

“Sirje Runge maali autodafee imperatiiv on armastus – ja see on midagi, mis ei ole kunagi niisama. Kui lasta sellel toimida tema olemasolu hetkel, on see igavene ja tõeline, nagu unenäo eraldi­olev reaalsus või muusika totaalne kogemine või elu ise, närvitegevusega seotud funktsionaalsed süsteemid. Teos kaob, ent see, kas armastus jääb, on meie enda teha – valida kas piiratus või suurus,” kirjutab KIWA oma artikli lõppsõnas Runge installatsiooni kohta.

Sirje Runge installatsioon „Suur armastus / Kaunis lagunemine“ vabaõhumuuseumi Aarte talu taguses kivikülvis. Installatsiooni aluseks on kunstniku kümn

31/08/2021

Loomaökoloogid Tuul Sepp ja Elin Sild kirjutavad installatsiooni "Suur Armastus / Kaunis Lagunemine" kaastekstis: "Kui lind võtab kasutusele tehismaterjali või tehisruumi, on alati võimalik leida sellele analoog looduslike materjalide ja paikade hulgast. Elektripost on kui lagendikul kasvav puu. Elektritraadid kui oksad. Maantee kui metsavälu. Plastprügi ja nöörijupid kui oksad-kõrred. Läbi linnu silmade vaadates leiavad tehismaterjalid uue rolli looduslikus keskkonnas, tehismaailm moondub tagasi looduslikuks, kaos saavutab võidu korra üle."

Inimese jaoks võib linnaloodus olla ühelt poolt midagi võõrast ja seega alistamist vajavat, aga teisalt hoopis midagi väärtuslikku. Üsna sarnane on lugu lindudega linna tehismaastikul – ka neile võib inimese loodu kujutada nii ohtu kui ka hindamatut ressurssi.