15/09/2026
Kalad ei ela ainult meres ja jõgedes – nad elavad ka eesti keeles. Nad on jõudnud vanasõnadesse, kõnekäändudesse, rahvapärasesse kujundikeelde ning igapäevastesse väljenditesse. Nii räägime „vanast kalast“, „haugi mälust“ ja „tursanäost“, sageli mõtlemata, kust need ütlemised pärinevad või mida need algselt tähendasid.
Vladislav Koržetsi Eesti kalasõnad kutsub sind avastama kaladega seotud sõnu, väljendeid ja uskumusi eesti keeles ning rahvapärimuses. Raamat otsib tähendust sellistele ütlemistele nagu „küll vesi võlad maksab“, „kala tahab ujuda“, „tütre’ ei olõ soolakala“ ja „rannameest tapma“. Samuti saavad tähelepanu vanad ja murdelised kalandussõnad: itikas, suuluisk, merepühe, peru, silgupull, kaakel, abar, mõrra poeg ning paljud teised.
Lisaks sõnade tähendustele vaatleb autor, kuidas kalamehed kõnelesid, milliste kommetega kaitsti kalaõnne ja milliseid üllatavaid väljendeid rahvasuus kasutati. Kui palju on eesti murretes kalanimetusi – kas 200, 1200, 2000 või veelgi rohkem? Vastuseid otsides avaneb värvikas pilt Eesti rannarahva keelest, mõttemaailmast ja kalastamistraditsioonidest.
Eesti kalasõnad sobib sulle, kui tunned huvi eesti keele, murrete, vanasõnade, rahvapärimuse ja kalanduse vastu. See on omapärane sõnaraamatulik rännak läbi keele, kus iga kalasõna võib peita endas killukese ajalugu, huumorit või rannarahva elutarkust.
Riidaja raamatukogusse sai Kirjandustänava Festivali 2026 kestel soetatud see raamat otse Vladislav Koržetsi käest
raamatututvustuselt, trükisoojas raamatus on ka Riidaja raamatukogule kirjutatud pühendus.
Soovitan lugemiseks.