11/09/2026
Üks meie klubi eestvedajaid Eino Vaher käis Poolas Katowices bridži maailmameistrivõistlusi jälgimas.
Eino kirjutab:
"Bridž on lahe mäng. Tippturniiridel mängitakse sirmidega, mida kutsutakse ekraanideks, pakkumisi tehakse elektrooniliselt. Kõik selleks, et välistada igasugune sohk. Eks sellelgi alal ole olnud valemängijaid, kes miimikaga, käte asendiga, kaartide asetusega, millega iganes, üritavad partnerile märku anda, mis lehed tal parasjagu käes on. Kui pakkumine lõpeb, tõstetakse ekraani all olev luugike üles ja läheb mänguks.
Bridž on Poolas hästi populaarne, ehk populaarsemgi kui male. Jalgpalliväljaku suurune saal oli kaardimängijaid täis. Umbes pooled mängijad olidki Poolast.
Mängud toimusid Katowice Kongressikeskuses. Üsna huvitav arhitektuur on sellel hoonel. Kui kaugelt vaadata, paistis, nagu oleks mäe sisse ehitatud.
Kui kenasti küsida, võis võtta tooli ja kõrvalt mängu jälgida. Absoluutselt kõik lubasid. Kaks Eesti sõpra võtsid võistlustest osa. Põhiliselt nende mängu jälgisingi. Marko tutvustas mind alati, et see on mu sõber Eestist, maletaja. Peale mida läks paljudega jutukski. Hästi sõbralik õhkkond oli. Ei olnud sugugi nii, et ühtegi piuksu ei tohtinud sealt kõrvalt teha.
Katowice (saksapäraselt Kattowitz) on üks kahest Sileesia tähtsamast linnast. Endine Saksamaa territoorium, mis peale II maailmasõda võitjariikide poolt Poolale kingiti. Teine on Wrocław, endise nimega Breslau. Seal elasid kunagi Adolf Anderssen ja Siegbert Tarrasch, tõelised male suurnimed.
Vabal ajal käisin ära Sileesia pargis. Endine tööstuskeskus. Ka kaevandused, mis nüüdseks on muudetud-kujundatud 600 hektari suureks pargiks. Hästi laiad asfalteeritud kõnniteed olid, nagu meie sõiduteed. Mitu miljonit puud on sinna istutatud. Kogu parki ei viitsinud küll läbi jalutada.
Et kõrval on Sileesia loomaaed, käisin ära sealgi. Ilm oli aga väga kuum, 27-28 kraadi (kõik päevad olid sellised). Kõik mu lemmikloomad - karud, lõvid ja pantrid - olid end kuskile jahedasse kaevanud. Vaid uimase olekuga ninasarvik tatsas tähtsa näoga ringi.
Krakówis käisin rongiga. Poolteist tundi sõitu Katowicest. Kõik endine: keskväljak, kuningaloss ja Wisła jõgi. Olen seal ennegi käinud. Zbyszko pildiga särgi ostsin ühest suveniiripoest. Sienkiewiczi "Ristirüütlid" on mul loetud, väga meeldis see raamat ja selle peategelane. Küsisisin suveniirimüüjalt, kas see mees seal särgi peal on ikka Zbyszko. Ei osanud midagi kosta. Teeme siis seekord nii, et on, ja kogu lugu.
Ega mu endagi inglise keel suurem asi ole, tema ei osanud pea üldse. Särgi hinnaks ütles "four-four". See tähendas 44 zlotti ehk 10 eurot.
Wisła kaldal istus sümpaatne üliõpilane üksi malelaua taga, raamat käes. Astusin ligi ja küsisin, mida ta loeb. Vaatas Aleksandr Kotovi parimaid partiisid. Siis hakkas asi huvitama. Kotov kuulus kunagi maailma paremikku, kirjutas ka hästi. "Malelise mõtlemise saladused" on eesti keeldegi tõlgitud. Päris mõnus lugemine.
Peale koos ühe efektse partiilõpu ära vaatamist küsisin, mis ta ELO koefitsient on. Vastas, et 1900 ringis. Minul on see midagi 2200. Rohkem vanadest headest aegadest. Mille peale tegime ühe mängu. Valged andsin talle. Päris kenasti mängis. Siis jäi tal aga üks oda ühel tiival etturite taha kinni. See otsustaski. Teisel tiival oli mul vigurite ülekaal, üks etturitest libises lippu.
Ööbisime vanalinnas. Tänaval astusid kenad tüdrukud ligi ja kutsusid päris põnevatesse kohtadesse. Seekord jätsime siiski minemata. Reede ja laupäeva öösel käis tänaval valjuhäälne mürgel varahommikuni. Magada sai aga hästi, aknal olid head tihendid ees.
Mõndagi on Katowicel ja Rakverel ühist ka. Mõlema linna üheks vaatamisväärsuseks on pronksist tarvas. Meie oma kaalub 7, nende oma 2 tonni kanti. Nii et see "Silesian bõk", või kuidas teda kutsutaksegi, on meie oma kõrval poisike. Tartu turuhoone ees asuva põrsaga paras paar ;)
Valmistatud ning üles seatud on ta eelmisel aastal. Ristatud käed peaksid tähendama jõudu ja energiat. Või midagi Euroopa ühtsuse taolist. Heakene küll, olgu selle Euroopa ühtsusega lood nagu nad parasjagu on, kuid, nagu vähemalt mulle tundub, ja on kogu aeg tundunud, et poolakad on siiski pigem selline lihtne ja elurõõmus, omaenda ajaloo üle uhke patriootlik rahvas. Mulle nad meeldivad.
Ning veel. Poola ei ole enam odava kauba maa. Et iga ost on hea. Sileesia pargis maksis kohv 15 zlotti. Kolm ja pool eurot. Üldiselt mulle eriti ei maitse kallis kohv, seekord lihtsalt pidin ostma. Oskavad raha küsida küll. Poola majandusel pidi praegu päris kenasti minema.
Palju jalutasin niisama ringi. Oma 10 km päevas kindlasti. Vorm on hoopis teine kui minnes. Tänud toredatele kaasreisijaile. Nende peal oli kogu see tüütu asjaajamine ka veel. Lennupiletid, broneerimised jne.
Laste pühapäevane ring alustab järgmise nädala pühapäeval, 20. septembril. Nagu ikka, kell 10.00 Rakvere Spordikeskuses. 26. septembril on Viru-Nigula Malepäev, samuti kell 10.00."
