26/01/2026
Niipalju kui mäletan, olen olnud jutukas. Võõrastega vestlusesse astuda pole mul kunagi olnud keeruline. Ent viimased paar aastat tunnen, et olen hakanud vähem rääkima. Ja rohkem kuulama. Eriti ennast. Olen aru saanud, et tahan vähem teha ja rohkem olla. Rohkem iseendaga olla, sest see tundub nii imeliselt magus.
Ja selles protsessis ma ei suuda eriti ennast jagada. Jagada selle kohta, kuidas kunstiteraapia toimib, mis toredaid taipamisi on tekkinud, milliseid vägevaid töid on kliendid teinud, millised muutused on inimestes tekkinud. Need kõik asjad toimuvad ikka, aga praegu on mul eriti raske teistele jagada seda, mis tundub nii sügav ja eriline. Osad asjad on sellised, mida lihtsalt ei saa jagada.
Võimalik, et kevadel ma taas muutun avatumaks ja tahan jagada, aga võib-olla on mul vaja veel mingi aeg koopas olla.
Ja kui ka sina oled tundnud vajadust enda sees koopas olla, ole pealegi. Küll sa tunned ära selle hetke, millal koopast välja tulla. (Pilt Pinterestist)
