MTÜ Saaremaailm

26/01/2024

Tähelepanu kõik sõna- ja loovkirjutamise sõbrad, kes tahaksid oma oskusi arendada ja lihvida! Pane kirja 50 sõna teemal "Minu armas sõna" ja võid võita koha 10.-11. veebruaril Kuressaares Aavik*te majamuuseumis toimuval Biblionaudi ehk luuletaja Berit Kaschani kirjutamiskursusel (https://fb.me/e/4agFw3aU3).

Saada oma kirjutis koos kontaktandmetega (nimi, telefon, e-post) hiljemalt 1. veebruaril e-posti aadressile [email protected]. Kirjutised loevad läbi ja valivad ühe õnneliku kursusel osaleja Kristi Kiil (MTÜ Saaremaailm) ja hiljuti etluskonkursi "Koidulauliku valgel" võitnud Morten Kosk (Saaremaa Gümnaasium). Stipendiumi võitjat teavitatakse veebruari esimesel nädalal.

Kirjutamise ja kohtumiseni!

27/12/2023

Hea uudis - väikese vapra Metsküla kooli rahvas tegi endale näärisokud! Nüüd ei jää küll õnn nende õuele tulemata:) https://online.le.ee/2023/12/26/galerii-metskulas-valmisid-naarisokud/?fbclid=IwAR1RI3Jz6idj49RlbU8XqrXgRhhqGnrPNIMZskJiqfM6gRYhtQn0bK55lmk

  Jõulu teise püha pärastlõunal oli Metsküla rahvamaja rahvast täis – käis suur näärisoku meisterdamine. Matsalu kandi inimesed k*tsus näärikommete perepäevale jõulusokkusid valmistama Matsalu rahvuspargi kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus. Enne kui meisterdamiseks läks te...

29/03/2023

Väga äge!

21/12/2022

Lahedad kindad, nagu (liba?)hundi käpad...head pööripäeva! Kes julgeb, see kikerdab lumes😉

❄️ Happy first day of winter! ❄️ We wish we could wear Meret Oppenheim’s gloves, but they already have fingers in them...

—
Meret Oppenheim. “Fur Gloves with Wooden Fingers (Pelzhandschuhe).” 1936/1984. Ursula Hauser Collection, Switzerland

19/02/2022

Ungaris hakkavad sokud märtsis müristama;

This carnival banishing winter is one of Hungary’s oldest and most famous carnival traditions

06/12/2021

Saksamaal on Krampuse aeg! Too on Saaremaa sokkude suurem, karvasem ja edevam vend: https://m.facebook.com/watch/?v=1712028405660140&_rdr

15/04/2021

Ühine kogukonnaga Kõigi Eesti/Общая Эстония/My Estonia Too

30/12/2020

Mina tegi soku nõnda. Ma räägi kohe akatusest peale. Pea raiusi puust valmis, kaks suurt kõvert kadaga sa'rve pani piha, tüki karust nahka tõmmasi ömber palge. Silmadeks panin kaks vask nöö pi, lina püu abemeks. Peale sai pitk puu järge pandud, suur kadaga tuut veel taha o'tsa. Puu sai looga külge kinni l'öö dud, see puu jähi siis sokule selja rooks, kellu tükk sai looga külge siu'tud.
Ise olin siis kõveras seal puu all, look jalge vahel, pahupidi kasukas öle, mõnel oli sõba öle. Nõnda see soku selg jähi siis nii arja just k*t sokul ikka, vahe k*t katuseari. Karjane kõlega pihta äsas selg kõlises va'stu, omal polnd all äda midagi, kasukas ja puu said vatti.
Sõu'kse soku ma ole sii veel näind, kus toores kadagas oli nõnda ää raiutud, et ladvase oli tut't jäätud. See kadagas oli siis nii pitk. et pea oli seal tüi pool o'tsas ja kadaga tutt oli oort ännaks. Selja roo ja änd olid ü'htlased. And pidi sokul ea tugev olema, selle ta ka'stis märjaks ja raputas põhkus olijate peale vett. Mõned panid soku ännaks jälle vana viha, vana sauna viha, mis oli juba ää viheldud. Sõuksed olid sii nee soku asjad-värgid.
(Aleksei Madal, sünd. 1885, Saareküla, 1958. Foto raamatust "Tuulik, kadakas ja leib", 1970.

29/12/2020

Saaremaa sokud peaksid aidas juba veidi sügelema ja kaapima, või kuidas? Räägib 1882. aastal sündinud Georg Mägi Paju-Kurdla külas (Laimjala) Aadu Toomessalule 1958. aastal:
Kui ma noor oli, siis oli n'äärisokk sii arilik asi, ilma sok*ta pole n'ääribed olnd. Sokud n'ääribe toojad olid ee'ka. Ma ole ise sokku teind ja küla kauda sokuks käind sii küll.
Vahest oli selg veel mütu aèga tagant järge aige, ole kõveras, look jalge vahel, obuse riie öle, puksi koa ja kasta ända, karguta ja tee oma soku tegusi, ee'ka. Aga see pole kerge, vahest võttis ääle ää see kange mökitamine ja m'äämine, pakase külmaga külavahel lume sihes, sojast toast tulles, nahk pala, ee'ka. Aga see oli siis moed. Öö, pää veel tagant o'tsa koa, jõõra 4 sokuga küla kauda. Vahest mindi järjega teise kolmandase külase. Pääva kahe kolme pärast sai tagasi, see oli ee'ka.
See oli ee'ka nii vana asi, et äi meite isad ja isaisad pole koa seda rää'kind, et mis ajast ja mis päävast see asi akkand on, ja kust see tulnd on, äi tea, ee'ka.