19/08/2026
Lugu sellest, kuidas Vano endale nime sai.
See juhtus ühel kaunil augustikuu päeval nii kusagil sajandi vahetusel FireMan'i sünnipäeva paiku. Nimelt oli Kevadbändi vähendatud koosseis Kristjani (alias Vana Kartul), Juhani (alias Jimi Hendriks) ja Priiduga (alias Hull Priit või Priit Petrool) isevalmistatud parvega antropoloogilisel uurimisretkel Apna jõel Emajõe Suursoos. Jõgi oli vaikne, tuul kahistas kaskede lehti kaugematel soosaartel ning parv kippus jõe kahe kalda vahele sageli kinni jääma. Bändiliikmeid see mõistagi ei heidutanud. Kuna ilm oli imeline ja meel rõõmus, asus Kristjan matkapäevikusse kalambuure kirja panema. Nagu näiteks:
Laeval oli kipper
kipperi nimi oli Kupper
ja Kupperil oli tripper
Võis muidugi osutuda, et Petroolile see kalambuur just ülearu ei meeldinud ja ta muutus kuidagi virilaks. Seda enam, et päevakorda tuli tema personaalküsimus seoses nimevahetusega bändis. Nimelt kurtis Petrool, et nimi Hull Priit kipub teda vaimselt ahistama, kuna tundliku poeedina kipub ta ennast liialt selle nimega samastama. Seepeale hakkas Kristjan Hullu hullult mõnitama, ning too sai kergelt vihaseks.
„Ma olen alati öelnud, et Hull ei jaga matsu - no eiii jaga matsu. Ma olen alati seda öelnud! Ma ise võiksin olla mis tahes nimega“ kiitles Kristjan. „No ütle üks nimi ja ma võtan selle endale esinejanimeks!“ kiitles Kristjan pidurdamatult edasi.
!?!
Ja tõepoolest, Hull Priit ei jaganud matsu. See on võimalus, mis tuleb vaid kord elus, kord sajandis! Petroolil oli sel hetkel võimalik maailma kulgu muuta..
Me muidugi ei tea, millised protsessid Hullu Priidu autistlikus ajus sel hetkel toimusid. Võimalik, et tema mõtted olid juba kusagil Põltsamaal kartulivõtmise juures – mis on ju igasügisene vajalik toiming.. Igal juhul oli ta juba piisavalt vihane ja ärritunud ning sõnas pikemalt mõtlemata välja ülima solvangu, mida ta sel hetkel oli võimeline formuleerima:
„Vana Kartul!“
Ja see, uskuge mind - oli öeldud ülima põlgusega.
„Väga hea!“ kiitis seepeale juba Vana Kartul.
Antropoloogiline uurimisretk aga imelisel Apna jõel jätkus nullilähedase kiirusega seni, kuni jõgi nii ahtakeseks kahanes, et parv enam kahe kalda vahelt edasi ei liikunud.
