KALAUS galerii

29/08/2026

28/08/2026

KALAUS galerii küsib: „Oled loonud sarja peeglitest lõigatud ilumaskidest. Mis on selle sõnum? Teed ennast oma fotodel tihti veidraks, isegi einetuks. Miks?“

Cloe Jancis, kunstnik: „Nii „Ilumaskid“ kui ka autoportree näomaskiga on inspireeritud sotsiaalmeedias levinud self-care videotest ja selfidest ning nende kaudu mõtisklen enesehoole ja enesekontrolli vahelisele õhukesele piirile. Nägu peeglis ei enam pelgalt nägu, vaid projekt, mida siluda, täita ja tuimestada ning enesehool on enesekontroll ilutoodete ja -protseduuride kaudu. Tegelen oma loomingus naise enesekuvandiga ning mängin oma autoportreedes ilusa naise ideega ning püüan oma fotodes edasi anda seda veidrust ja moonutust, mida iluideaalid naiste enesetajuga teevad.“

Cloe Jancis

27/08/2026

KALAUS galerii küsib: „Mida Sa oma kunstis inimest kujutades rõhutad, kas ilu või inetust, ja miks?“

 
Janika Sootna, kunstnik: „Ilu on ju nii subjektiivne… Pilti luues huvitab mind just see õhkõrn piir ilu ja inetuse, täiuslikkuse ja ebatäiuslikkuse vahel. Mind köidab inimeses omapära, ilu, mis on veidi nihkes, vastuoluline, kole-ilus. Oma loomingus lõhun teadlikult „ilu“, et tekiks konflikt, pinge, vastandumine. Mitte selleks, et ilu hävitada, vaid et näha, mis sünnib, kui täiuslikkust lõhkuda. Just see teeb loomisprotsessi minu jaoks põnevaks. See nihe ja vastuolu muudavad pildi minu jaoks elavaks ja hingavaks. Inimene pildil ei ütle lihtsalt: „Siin ma olen!“, vaid pigem küsib: „Kes ma olen?“.“

Janika Sootna
Janika Sootna

26/08/2026

KALAUS galerii küsib: „Tätoveerimiskunstnikuna lood inimese kehale alalisi kunstiteoseid. Osad inimesed püüavad nii varjata tajutud kehavigu, osadel võib kujuneda pärast esimese tätoveeringu tegemist tugev kahetsus ning liigne kehast hõivatus kuni düsmorfofoobiani välja. Millised on Sinu kogemused?“

 

Tauno Ostra, kunstnik: „Tätoveeringuga keha „viga” tegelikult parandada ei saa. Kui tätoveeringu peamine eesmärk on midagi kehal varjata, jääb inimene ikkagi teadlikuks sellest, mida ta varjata püüab. Kunstiteos peaks minu jaoks olema midagi enamat kui lihtsalt uus tapeet vana probleemi peal. Analoogselt ei osteta maalikunsti pragude katmiseks seinal. Samas võib tätoveering muuta seda, kuidas inimene oma keha tajub. Eriti armkoe puhul olen näinud väga positiivseid tulemusi. Armist on saanud osa millestki, mida inimene ise väärtustab. Muidugi oleneb see kõik armist endast, sest eemaldada saab neid laserravis. Esimese tätoveeringu kahetsust kohtab minu kogemuse põhjal pigem harva ning tänapäeval on väike või ebaõnnestunud tätoveering enamasti lihtsalt eemaldatav või kaetav. Küll aga soovitan noortel esimese tätoveeringuga oodata, sest kahekümnendates ei ole paljudel veel välja kujunenud isikupärane visuaalne maitse, millega nad tahaksid end aastakümneteks siduda. Inimese kehal ei ole vigu, on iseärasused.“

Tauno Ostra

26/08/2026

KALAUS galerii küsib: „Oled näitusele „Väga inetu inimene“ esitanud fotod perfektsetest kehadest. Kui oluline on Sinu jaoks inimese reaalsusest ilusamana kujutamine?“

 

Herkki-Erich Merila, kunstnik: „Inimese reaalsusest ilusamana kujutamine ei ole minu jaoks eesmärk omaette. Täiuslikkuse illusiooni loovad modelli valik, poos, valgus ja minu autoripositsioon fotograafina. Mind huvitab, kuidas nende teadlike valikute kaudu konstrueerime kehast idealiseeritud kujutise ning kus kulgeb piir reaalse ja loodud ilu vahel.“

Herkki Merila