20/04/2026
Jätkub XVIII Eesti Kammerkooride Festivalil osalevate kooride tutvustamine. A-kategoorias on teisena laulmas Kooriakadeemia kammerkoor.
Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia on loodud soovist avada ja arendada koorimuusikakultuuri uusi perspektiive, kutsudes ellu erilisi ja ainukordseid muusikalisi suurprojekte ning pakkudes uudse lähenemisega võimalusi enesetäienduseks. Nendest põhimõtetest lähtuvalt alustas 2019. aasta alguses tegevust Kooriakadeemia Kammerkoor, mis koondab pikaajalise koorilaulu kogemusega lauljaid. Neid ühendab soov end pidevalt proovile panna erinevates koorimuusika väljakutsetes ning keskenduda eelkõige kaasaegsete põhjamaade ja eesti heliloojate loomingule. Oluliseks väärtuseks on pidev enesetäiendamine, süvitsi minev töö repertuaariga ning julgus astuda väljapoole tavapäraseid koorimuusika raame.
Koor teeb koostööd mitmete väljapaistvate interpreetide ja kollektiividega, tuues kuulajateni igal aastal nii klassikalisi suurvorme kui ka eriilmelisi koostööprojekte. Olulisemate ettevõtmiste hulka kuuluvad Urmas Sisaski „Eesti Missa“ Raun Juurikase töötluses, Raun Juurikase „Antarktika 200“ ning Kristo Matsoni ja Tõnu Kõrvitsa loomingu esitused koostöös saksofonikvartetiga Quattro Quarti. Kammerkoor on salvestanud ka Priit Pajusaare muusikali „Lotte ja vana õunapuu saladus“ kooripartiid. Rahvusvahelisel areenil on koor pälvinud märkimisväärset tunnustust. 2023. aastal osaleti Itaalias Luccas toimunud rahvusvahelisel koorikonkursil Vox Lucensis, kus kammerkooride kategoorias saavutati kulddiplom ja auhinnaline kolmas koht. 2024. aastal võeti osa rahvusvahelisest koorikonkursist Kreekas Kalamatas, kus vaimuliku muusika kategoorias pälviti tihedas konkurentsis kulddiplom.
Veronika Portsmuth on dirigent, laulja ja mentor-õppejõud, kelle tegevus ühendab kõrgetasemelise interpretatsiooni, uuendusliku mõtlemise ja järjepideva panuse Eesti koorikultuuri arengusse. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuri professorite Tõnu Kaljuste, Kerri Kotta ja Allan Vurma juhendamisel ning täiendanud end rahvusvaheliselt tunnustatud dirigentide meistrikursustel, sealhulgas Filippo Maria Bressani, Eri Klasi ja Frieder Berniuse käe all. Tema kunstilist mõtlemist on oluliselt kujundanud õpingud Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias innovaatilise kooridirigeerimise erialal professor Jim Daus Hjernoe juhendamisel ning jätkuõpe Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias professor Anders Eby klassis. Portsmuth on teinud koostööd mitmete professionaalsete kollektiividega, nende seas Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Kontsertkoor ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Ta on töötanud dirigeerimise õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Tallinna Muusikakeskkoolis, olnud lauljana tegev Eesti Filharmoonia Kammerkooris ning jaganud oma teadmisi mentorina Eesti Kooriühingus. Samuti peab ta loenguid Balti Filmi-, Meedia- ja Kunstide Instituudis, sidudes muusika laiemate kultuuriliste ja kunstiliste kontekstidega.
Olulisel kohal tema loomingulises tegevuses on kammerooper ning põhjamaade muusika. Need huvid on väljendunud nii põhjamaade koorimuusika kontserdisarjade algatamises kui ka Helena Tulve ja Sunleif Rasmusseni kammerooperite ettekannetes Tallinnas. Ta on andnud välja kaks sooloplaati: ühe Lembit Veevo koorimuusika töötlustega ning teise põhjamaade ja Fääri saarte rahvamuusikast inspireeritud omaloominguga. Portsmuth on olnud dirigendina seotud mitmete üld- ja noorte laulupidudega ning tegutses kunstilise juhina 2011. aasta noorte laulupeol „Maa ja ilm“. Aastatel 2014–2025 juhtis ta Eesti Segakooride Liitu, panustades aktiivselt Eesti kooriliikumise arengusse ja nähtavusse. 2023–2024 töötas ta SA Eesti Ajaloomuuseumi muusikavaldkonna teadur-kuraatorina.
Ta on loonud ja juhatanud mitmeid koore, sealhulgas Lääneranna koori, Kaitseväe segakoori ja Lennujaama koori. Käesoleval ajal on ta Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia kunstiline juht ning selle juures tegutsevate kontsertkoori ja kammerkoori peadirigent. Alates 2024. aastast on ta ka LHV koori peadirigent.
