01/06/2026
“ Imperaator “ 2026 100 × 120 cm, akrüül lõuendil.
Kohtusin selle maali modelliga 2024. aastal Roomas, Colosseumi ümbruses. Rooma on minu jaoks erilise tähendusega linn – paik, kuhu naasen ikka ja jälle ning kus minevik ja olevik eksisteerivad korraga.
See kajakas köitis mu tähelepanu kohe. Ta oli suur, julge ja enesekindel. Ta liikus nagu valitseja oma territooriumil, kartmata kedagi ega midagi. Temas oli midagi imperaatorlikku – jõudu, väärikust ja võimu. Kuid samal ajal ka midagi vastuolulist: priiskavat, ahnet ja isegi julma. Kajakas on ellujääja, osav kohaneja ja vajadusel paras pätt.
Teoses sümboliseerib kroon võimu ja enesekindlust, kuid ka inimese kalduvust ennast üle hinnata. Pudel linnu jalge all viitab tarbimisühiskonnale, ületarbimisele ja prügile, mida endast maha jätame. Kajakas seisab sellel justkui oma troonil – maailma valitsejana, kes elab inimese loodud jääkide keskel ja nende arvelt.
Taustal hõljuvad mullid räägivad elu haprusest ja petlikkusest. Mull on ilus, kuid hetkeline. Nii nagu võim, edu ja materiaalsed väärtused, võib ka see kaduda ühe hetkega.
Teosesse on peidetud ka viide minu sünnilinnale Haapsalule. Kajakad on olnud osa minu lapsepõlve maastikust ning ühe linnu jala meremehestriibuline muster on kummardus mereäärsele linnale ja selle identiteedile.
Kõige enam inspireeris mind siiski tunne, mis selle linnuga kohtudes tekkis. Ta mõjus kummaliselt tuttavana, justkui oleksin teda juba ammu tundnud. „Imperaator“ räägibki sellest äratundmisest – kohtumisest olendiga, kes kehastab korraga nii jõudu kui nõrkust, nii uhkust kui allakäiku, nii valitsejat kui pätti